Ranna- ja suusarõõmud!

Hei!!

Eesti 104! :)

Veebruari ja märtsi nädalavahetused on olnud ülimalt tegusad ja kogemuste rohked.. 24. veebruariks küpsetasin, nagu iga aasta, sini-must-valgeid beseeküpsiseid. Seekord kasutasin mingit USA veidrat toiduvärvi, mis tegi suu siniseks ja lillaks... (see oli reaalselt ainuke värv mis Walmartis oli... üritage pigem mitte osta toiduvärvi Ameerikas..)

 

Vaade meie toa rõdult

 

 

 

Veebruari viimasel nädalavahetusel külastasime jälle Virginia randa. Sellel korral ööbisime ülikaunis sviidis 18ndal korrusel :) Lahkusime Farmville'st neljapäeval kohe peale jalka trenni, ning jõudsime hotelli juurde kuskil 12 öösel.. Check-in'iga läks natuke kaua, seega saime neda tubadesse alles poole kolme ajal ja magama nelja ajal. Järgmisel hommikul sõime maailma parimat hommikusööki üle tee olevas vahvli- ja pannkoogikohvikus. Tellisin endale suure Belgia vahvli koos jäätise ja marjadega😋

"Virginia on armastajatele"

Peale hommikusööki käisin kähku ranna laudteel rulluisutamas ning pärast seda sõitsime skautide laadale, et aidata Shaunil enda laud üles sättida. See läks suht kiiresti, kuna me kõik töötasime koos. Kui kõik oli sätitud viis Kortney meid tagasi hotelli. Teel hotelli nägime rahvusvahelist poodi ning tahtsime huvi pärast näha, mida neil pakkuda on. Me ei leidnud sealt väga midagi, ainult Milkat, mille üle me nüüd hullud oleme, sest me unustasime ära, et see eksisteerib, ja et neil siin USAs pole seda... Õhtul käisime samas jõusaalis, kus eelmine kord. Kuid nagu ka eelmine kord, me ei teinud trenni vaid läksime sinna vaid ühe eesmärgiga- SAUN. Seekord oli saun natuke niiskem ja 70 kraadi. Seal istudes sain aru, et Ameeriklased ei oska saunas käia ja üldse ei austa saunakultuuri. Nad tulid sauna enda pikkade pükste ja särkidega, osadel olid veel tossud ja sokid ka jalas...... Enamus neist oli enda telefonis ja kuulas suurte klappidega muusikat.. Minu jaoks on saun koht, kus olla eemal telefonist ja lõõgastuda ja puhtaks saada, kuid nende jaoks tähendab see ilmselgelt midagi muud...

 

Basseinis saime endale uusi sõpru :)

Laupäeval saime magada natuke kauem ja lihtsalt istusime hotellis kuskil kella 13ni - siis sõitsime taksoga kaubanduskeskusesse ning vaatasime ringi paar tundi. Ostsin endale 2 uut küünalt ja jalka jaoks säärekaitsed ja sokid. Kella 17 paiku sõitsime taksoga Captain George's restorani, kus sõime rohkem kui suutsime. Pärast õhtusööki tahtsin teha natuke trenni, seega rulluisutasin ranna laudteel. Peale seda läksime mina ja Cristina hotelli basseini (õues oli kuskil 9 kraadi), sest neil oli ilus soojendatud välibassein ja väga ülerahvastatud sisebassein. 

Pühapäeva hommikul ärkasime kuskil 10 ajal, pakkisime asjad kokku ja hakkasime tagasi sõitma, et kella 15ks tagasi Farmville's olla ja Jocelyni õe gender reveal peole jõuda.

<3

 

 

 

Märtsi esimesel nädalavahetusel ei teinud me palju.. Laupäeval käisime Jocelyni 18nda sünnipäeva peol ja mina jäin ööseks tema juurde (Kortney ja Cristina veetsid koos natuke aega...). Pühapäeval käisin Jocelyni, Johni ja nende sõbraga kirkius ja peale seda lõunasöögil Macadoos. Kuskil 15 ajal pidi nende sõber koju minema, seega mina, Jocelyn, John ja Jocelyni väikesed kaksikvennad läksime kala püüdma ja loodusrajale jalutama. 

 

 

💖💖💖

Perepildid 😎

 

 

 

 

 

 

 

Märtsi teisel nädalavahetusel otsustasime minna suusatama :) Cristina on mäesuuska teinud juba üle 11 aasta (alustas kuskil 4 aastaselt) ja käib iga aasta suusatamas enda perega. Mina olin teinud ainult murdmaasuusatamist, kuid mäesuusatamine on väga erinev. Laupäeva hommikul kella 12 paiku alustasime meie 5 tunnist sõitu Põhja-Carolina osariiki. Koos peatustega jõudsime meie väikesesse hosteli ruumi juurde kell 20. Sõime õhtusöögiks mikrolaineahjus soojendatud pitsat ja vaatasime Harry Potter'it. Pühapäeva hommikul ärkasime varakult ja sõime vahvleid, et natukenegi energiat saada. Kella 9ks sõitsime Beech Mountain suusakeskusesse ja rentisime endale suusad ja suusariided. Esimesest väikesest mäest alla minnes juba kukkusin... Kohe esimese asjana viis Cristina mind suusalifti peale ning kuskil poole peal ta vaatas ringi ja ütles "oih, see lift viib vist raske ja kõrge mäe peale".... kohe esimese asjana..... pidin minema alla ühest raskeimast mäest... lõbus.... 

🎿

Selle suusakeskuse raskeima mäe tipus..

Alguses oli raske aru saada kuidas ma pööran, aga peale paari korda sain asja päris käppa ja ei kukkunudki terve aeg. Pärast kuskil kümmet korda tahtis Cristina minna alla mäest kust väga mitte keegi ei läinud, sest see oli tervenisti jää, mitte lumi. Ma jõudsin sellest mäest kuskil 25% alla ja siis kaotasin tasakaalu ja läksin mäest alla pepuli. Peale seda kukkumist tahtsin teha väikese pausi ja läksime sõime lõunat. Kui lõunasöök söödud, läksime tagasi mäele ja see kord ei kukkunud ma kordagi. Paari tunni pärast oligi aeg teele asuda, seega alustasime pikka sõitu koju. Teel tagasi tegime vähem peatusi seega koju jõudsime juba 23 paiku. Õnneks polnud järgmine hommik vaja varakult ärgata, sest meie kevadvaheaeg algas🎉... Kortney pidi ikka kooli minema, sest nende kevadvaheaeg on alles aprillis.

Minu beebi päevitamas minuga <3

 

Terve nädala istusime lihtsalt kodus... peamiselt vaatasime Disney+ telekast. Vahepeal käisime kutsikatega jalutamas ja päevitasime, sest ilmad on juba päris suvised (20+ kraadi ja päike..) Cristina ja Kortney jaoks on ikka kevad, minul on Juuni juba käes. Reede õhtul sõitsime linna ja käisime jalka trennis, kuna esmaspäeval oli tulemas juba esimene mäng. Laupäeval oli üli palav ja tahtsime väga ujuma minna, seega tegime plaanid, et läheme pühapäeval. Pühapäev oli natukene jahedam (17 kraadi ja pilvine), aga vees oli mõnus ennast karastada. 

 

Esmaspäeval (21. märtsil) oli meil esimene jalka mäng. Vastaseks oli meie piirkonna üks parimaid koole jalgpallis, ja me polnud teinud piisavalt trenni ja rääkinud mängu reeglitest korralikult, seega me kaotasime 0-8.......... Kohe järgmisel päeval oli meil 3 tundi trenni ja rääkisime läbi meie asetuse ja inimeste rollid. Meile tuli juurde veel 2 mängijat, mis tähendab, et me ei pea kõik 80 minutit jooksma. 

Neljapäeval oli esimene mäng koduväljakul, mille me kaotasime 0-5, kuid vaatamata sellele tundsime end rohkem ühise tiimina ja suutsime paremini mängida kui esmapäeval. Ma sain niiiii lähedale väravale, aga mind lükati (mis oleks pidanud olema viga aga looulikult kohtunikud ei märganud seda🙄) ja võeti pall ära... (märkus endale: ameeriklastega ei ole tore jalkat mängida, sest nad arvavad, et see on nagu Ameerika jalgpall ja lihtsalt tõukavad ja tõmbavad riietest. Pluss normaalselt ei saa mängida ka, sest pall on 90% mänguajast õhus, sest keegi ei oska normaalselt sööta ja mängida....)

Nädalavahetused (ja ka nädalad) on olnud tegusad ja elamusterohked, vahepeal oli tore saada terve nädal lihtsalt puhata. Aga selleks korraks siis kõik, bye-bye!!